Ida-Euroopas on seks tulusam kui relva- või narkoäri. Eestis tegutseb 3000 prostituuti, 500 naist müüvad kupeldajad aastas välja, 300 saavad iga päev kodus kolki.

Juba kevadel, kui Eesti lülitus Põhja- ja Baltimaade propagandasõtta naistega kaubitsemise ja sugudevahelise vägivalla vastu, pidasid Tallinnas ühisseminaril osalenud neid arvusid Eesti jaoks liiga suurteks. Paremaid pole praegugi kuskilt võtta, sest me alles uurime selle probleemi ulatust.

Pilt täpsustub eeldatavasti just tänu kaheksa riigi koostööle, Interpolile, kes meie naistega kupeldajaid siin-seal tabab, taustade ja toimingute kohta infot kogub. Nüüd kutsus ajakirjanikke selle asja üle arutlema MTÜ Kodanikukoolitus. Poole aastaga on kinnistunud arusaam, et üha globaliseeruvas maailmas ei saa ükski riik üksinda ka inimkaubitsemise vastu.

Seksi-Eesti ehmataks paljusid

“Meil on eeldusi saada super seksiriigiks, aga me isegi ei arutle selle üle,” kurtis seminaril sotsiaalminister Siiri Oviir ja kutsus ajakirjanikke appi, et Eesti ja Tai vahele niipea võrdusmärki ei pandaks.

Euroopa Kohus otsustas kevadel, et Euroopa Liidus, kuhu me varsti jõuame, võivad prostituudid tegutseda, kui sellega ei rikuta asukohamaa õigust. Meil võib ka end igaüks müüa, uue karistusseadustku järgi nii heterod kui homod, aga teised ei tohi selle pealt teenida. 1. septembrist jõustunud seadustikus on ka moetermin orjastamine sees ja selle eest võib palju aastaid saada. Aga bordelle me ei puista ja kupeldajaid valdavalt ei kimbuta, sest hulk vormis mehi, koeri ja bensiini läheb kaugelt kallimaks kui asi ise seda väärt.

“Liiatigi on väga raske tõestada, mis need mehed ja naised seal majas parasjagu ikka tegid,” tunnistas Ülle Bachfeldt Tallinna Politseiprefektuurist.

Rootsi aeg tooks rootsi kardinad

Rootslased on siinkandis kõige rangemad. Jaanuarist 1999 jõustus seadus, mis lubab trahvida, ka vangi panna iga mehe, kes seksiteenust on ostnud. Karistada on saanud ja pagunitest on ilma jäänud isegi sõjaväelased, kes Balkanil rahu valvates sealseid tüdrukuid seksima sundisid.

Rootsi kogemust jagas Tallinnas sealse vägivallavastase kampaania juht Gunilla Ekberg. Ta kinnitas, et 80% Rootsi elanikest toetab seadust ja et Rootsi on sellega oma mehed nii ettevaatlikeks teinud, et naistega kaubitsejad jätavad nüüd oma orjataridega mööda ilma ringi rännates Rootsi tihtilugu vahele. See on kinnitust leidnud näiteks nende telefonikõnesid pealt kuulates.

Arvatud on, et naised lähevad hõlpsasti müügiks vaestes riikides ja et kui me rikkamaks saame, siis oleme ka sellest nuhtlusest lahti. Kevadseminaril ja nüüdki oli selles kahtlejaid. Niipea kui ostujõud tõuseb, võivad orjakaupmehed otsustada, et viime oma tüdrukud nüüd Eestisse. Rootsi kogemus võib meile siis meelde tulla. Rootslased jagavad seda heal meelel. Tallinna seminaril kinnitas seda ka Rootsi suursaadik Eestis Elisabeth Borsiin Bonnier. Ja Rootsi andis selle seminari jaoks raha.

Viis võõrast meest on ilmselt palju

Et Eesti karistusseadustikku on sugenenud sõnad elukutseline prostituut ja harrastusprostituut, siis tõstatas politseinik Ülle Bachfeldt poleemika, kes see prostituut ülepeakaela üldse on ja kuidas sellest vägivaldsusest siinkohal aru saada. Et kas oma mehega vastumeelselt seksiv kahe lapse ema on ehk ka prostituut, kui ta jätkab seda kooselu, sest tal pole muud elatusallikat.

Selle mõtteviisi põrmustas seminaril osalenud Louise Eek, kes 70.aastatel Rootsis üle seitsme aasta prostituudi ja striptiisitarina leiba teenis ning on sellest raamatu kirjutanud. Kui ta oli 12aastane, lahutasid tema vanemad, teda ründas ema elukaaslane, 14aastaselt ta vägistati, ta oli vaene ja mõtles, et läheb “klubisse” nädalaks... Nüüd kinnitas Louise, et viis võhivõõrast meest päevas ei ole kellegi vaba tahe, on sundseis ja sotsiaalne kaitsetus. Louise on isa poolt eestlane.

Teadmatus tumestab tulevikku

Kampaania “Naistega kaubitsemise vastu” Eesti-poolne projektijuht Kristiina Luht kinnitas seminaril, et tüdrukud, kes näiteks tänavu meil keskkooli lõpetasid, on välismaale tööle minnes kõik omamoodi ohus.

Tüdrukuid küsitleti Tallinnas, Narvas, Kuressaares. Kirde-Eesti noored on harjunud pidama end riskigruppidesse kuuluvateks ja on ehk seetõttu ettevaatlikumad. Tavakoolide tüdrukud tahaksid ka välismaale, aga neil pole mingit kogemust, kuidas sinna saab ja mis siis edasi võib juhtuda. Eliitkoolide lõpetanud on harjunud olema võidumehed, nad oskavad enda eest seista, aga nad ei suuda uskuda, et kodust kaugemal kaotavad nad oma staatuse, neissegi võidakse sutuda kui immigrantidesse Ida-Euroopast.

Orjastamisvastase kihutuskampaania teravik ongi Eestis suunatud koolidesse, kus tuleb selgeks teha, et inimkaubandus on olemas ega pruugi heast peast kahaneda või sinust ilmtingimata mööda minna.

Inimkaubandusega võitlev Eesti-poolne projektijuht Kristiina Luht on veendunud, et kõigepealt peab püüdma piirata prostitutsiooni.

Rootsis prostituudina tegutsenud Louise Eek tunnistas Tallinnas, et enamik temaga samal ajal sama tööd teinud naisi on maha löödud või nad on ise endalt elu võtnud. Louise tegutseb Rootsis ajakirjanikuna. Reklaamiplakat kutsub üles mitte usaldama kergemeelselt neid, kes välismaise hõlptuluga meelitavad.

KAKS VINGET PARAGRAHVI EESTI KARISTUSSEADUSTIKUS

§ 133. Orjastamine
(1) Vägivalla või pettusega inimese asetamise eest olukorda, kus ta oli sunnitud oma tahte vastaselt kellegi teise kasuks töötama või täitma muid kohustusi, samuti inimese sellises olukorras hoidmise eest karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) kahe või enama isiku suhtes või
2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, karistatakse kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega.

§ 134. Isikuvabadust piiravasse riiki toimetamine
(1) Vägivalla või pettusega inimese toimetamise ja jätmise eest riiki, kus teda on võimalik rassilisel, soolisel või muul põhjusel taga kiusata või alandavalt kohelda ja kus tal puudub sellise kohtlemise vastu seaduslik kaitse ja võimalus sellest riigist lahkuda, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) kahe või enama isiku suhtes või 2) noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes, karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.