Mitte keegi meist pole alati enesega rahul. Igat ühte piinab midagi, igal ühel on omad kompleksid.

Psühholoogiline kompleks on inimese ekslik ettekujutus oma füüsilistest või psühholoogilistest puudustest, nende suurendamine toob kaasa sügavaid ning reeglina võõraste eest varjatud üleelamisi.

Tähelepanuväärset osa oma kompleksidest inimene tegelikult ei teadvustagi endale. Need arenevad ja säilivad alateadvuse tasemel. Nende teadvustamine tekitab tavaliselt üpris ebameeldivaid tundeid ning seetõttu blokeerib niinimetatud tsensuur taolise informatsiooni pääsu inimese teadvusesse.

Kompleks kujutab endast küllaltki püsivat psühholoogilist ilmingut, millest täielikult vabaneda on praktiliselt võimatu isegi siis, kui inimene selle olemasolu endale teadvustab ning tal on piisavalt kindel tahtmine sellest vabaneda.

On olemas mitmeid psühhofüsioloogilisi seletusi komplekside püsivuse ja elujõulisuse kohta. Esiteks arenevad inimese kompleksid tavaliselt varases lapseeas, see on eluperiood, mil ta aju ei ole veel küllaldaselt küps analüüsima ning diferentseerima saabuvat informatsiooni. Teiseks on isiksuse struktuuris enamus komplekse omavahel seotud ning ühendatud kaitsereaktsioonidega, mis tervikuna mängivad inimese elus mitte üksnes negatiivset, vaid ka positiivset osa.

Näiteks ühildub alaväärsuskompleks inimese isiksuses sageli selliste kaitsemehhanismidega nagu ratsionaliseerimine ning sublimeerimine (looming).

Komplekside olemasolu võib määrata järgmiste tunnuste järgi:

- pidev muretsemine oma käitumise ning oma ebaadekvaatsete reaktsioonide pärast teiste inimeste suhtes; - reaktsioonide ebaadekvaatsus mitmesugustes elulistes situatsioonides ning teiste inimeste käitumise suhtes; - kammitsetuse tunne ülesannete lahendamisel, mida hakkavad hindama teised; - hirmu- või rahutuse tunne oodates eelseisvaid kohtumisi ja vestlusi oluliste inimestega.

Kompleksid võivad olla järgmised:

# Alaväärsuskompleks - inimese alusetu veendumus selles, et ta on milleski alaväärtuslik, palju halvem teistest inimestest ning jääb neile igati alla, seega on ära teeninud vaenuliku ja lugupidamatu käitumise enda suhtes.

Alaväärsuskompleks tekib: - inimese väliste - füüsiliste puuduste tõttu, kaasa arvatud figuuri, näo, käte või teiste kehaosade ebatäiuslikkus - sisemiste - psühholoogiliste puuduste tõttu, kaasa arvatud mõistus, kõne, mälu, tähelepanuvõime, teadmised, oskused, võimed, harjumused, iseloomujooned.

# Üleolekukompleks - inimese alusetult üleolev hoiak. Ta arvab, et on teistest üle (kuuluvus kõrgemasse rassi, „paremasse” suguvõsasse, sotsiaalsesse gruppi või eriliste omaduste, kultuuri, võimete, teadmiste omamine) ning et see annab talle õiguse kasutada erilisi privileege.

# Vaenulikkuse kompleks - ilmutab end inimese suurenenud agressiivsuses. Selline inimene võib omada jõudu ning olla kindel, et selle omamine annab talle õiguse valitseda teiste inimeste üle või on ta veendunud, et kõik inimesed on üksteise vaenlased, nad on salakavalad ja kurjad, järelikult on agressiivsus ühe inimese sunnitud vastutegevus teise salakavalusele.

# Süükompleks - väljendub selles, et tugevalt arenenud südametunnistuse ning vastutustundega inimene on alatasa enese, oma tegude ning ka teiste inimeste analoogilise käitumise pärast mures, kusjuures täiesti alusetult. Talle näib sageli, et just tema on süüdi selles, mis toimub temaga ja tema ümber, kuigi tegelikult pole see sootuks nii.

# Kaitsekompleks - ilmneb inimese veendumuses, et kõik teda ümbritsevad inimesed on meelestatud tema vastu ning soovivad talle vaid halba. Seoses sellega on ta pidevalt valmis end kaitsma teiste eest, kuigi selleks pole mingisugust vajadust.

Kas Sinul ka mingeid komplekse on, mida sa kellelegi tunnistada ei julge?