Mees ja naine peavad sõnasõda, magama aga heidavad koos, nagu igal õhtul.

Kuidas siis antud olukorras reageerida mehe ettepanekule leppimise märgiks seksida?

Tavaliselt on nii:

Teil oli konflikt, mis mõlemale poolele ebameeldiv või lausa solvav oli. Valasite teineteisele ilma pikemalt mõtlemata kaela igasuguseid ebameeldivaid sõnu. Skandaal lõppes tulutult, valmistades vaid kibedust ja pisaraid.

"Kas ma tõepoolest pärast seda annan talle andeks? Mida teha, kuidas edasi elada?" - need küsimused ning muud lohutud mõtted täidavad meeli. Te heidate voodisse, ise raevust ning solvumisest lämbumas. Ning äkki hakkab tema, nagu poleks mitte midagi juhtunud, teid hellitama. Millegipärast arvab ta, et sel moel saavad kõik probleemid lahendatud. Teie aga olete pinges, teie keha muutub jäigaks ja külmaks kui kivi. Pigem sooviksite ta maha lüüa, kui tema hellitustele vastata.

Mis edasi? 90%-lise tõenäosusega võib väita, et annate alla - pole ju mõtet uut konflikti alustada, konflikti, milles ei saa olema võitjaid. Te teate suurepäraselt, et kui anda oma raevule voli, siis vallandab see eelmisest veel hullema stseeni. Seetõttu käitute seksides üpris agressiivselt, teete ebaharilikke järske liigutusi, otsekui võitleksite liidripositsiooni eest. Sel moel tahate teda, kui mitte füüsiliselt hävitada, siis vähemalt täiesti välja kurnata. Sama ajal aga mõtleb teie "vaenlane": " Näe, missugune! Tuleb välja, et riid erutab teda vägevalt!"

Meie ja nemad

Kellegi jaoks pole saladus, et mehed ja naised on täiesti erisugused olevused, ning seda mitte ainult suhtumises seksisse. Üldiselt ei armasta mehed pikki kõnelusi, seda enam leppimise eesmärgil. Seetõttu eelistab absoluutne enamus neist konfliktsituatsioonis seksida oma "oponendiga" - ning nad saavad seejuures suure rahulduse osaliseks.

Valdaval osal naistel on aga kõik vastupidi - nende jaoks on praktiliselt võimatu seksida kirglikult mehega, kelle peale nad vihased on. Et olla voodis vaba, saada ja kinkida rahuldust, peab naisel olema eriline tunne, eriline hingeseisund. Kui aga temas pesitseb solvumine, pole tal erilist meeleolu ega soovi seksida.

Tõele au andes peab siiski mainima, et tuleb ette ka daame, kelle jaoks viha ja raev on erutavad faktorid. Ometi on nendegi puhul võimatu ette arvata, kas raevuhoog ka järgmisel korral nii positiivselt lõpeb. Enamikel juhtudel see nii ei ole. Andes mehele alla, end ületades, võtab naine oma solvumise homsesse päeva kaasa. Loomulikult reageerib igaüks meist säärast laadi leppimisele erinevalt, kuid reeglina mõjub see psüühikale negatiivselt.

Rahu sõlmimisel "meeste moodi" on vahel ka kurvemaid tagajärgi. Suguakt võib olla mitte ainult soovimatu ja ebameeldiv, vaid ka tõeliselt valulik. Seda valu ei kutsu esile mitte füsioloogilised põhjused, see on neurootiline ilming. Partner tekitab sel juhul tõelise vaenu- ja vastikustunde, see aga võib aja möödudes viia täieliku võõrdumiseni, mille tulemuseks on tõsine neuroos.

Seetõttu, kui te ei soovi oma "vaenlasega" seksida, talle seega "põrgut" korraldades, siis leidke endas julgust see talle otse ja ühetähenduslikult selgeks teha. Pole vaja ju uusi konflikte esile kutsuda.

Kõige targem oleks varakult valmis mõelda monoloog. Näiteks midagi taolist: "Kallis, kõige vähem tahan ma momendil sinuga magada. Olen ikka veel sinu peale solvunud. Kui ma pean teesklema hakkama, oleks see ebaaus meie mõlema suhtes, ning vaevalt et see sulle meeldiks. Mulle teeks rõõmu, kui sa mõistaksid mu tundeid ega poleks mu peale vihane."

Psühholoogi kommentaar

Mõned psühholoogid kinnitavad, et riiud võivad stimuleerida seksuaalsust. Need otsekui soodustavad partnerist eemaldumist:" Me oleme vaenlased, ta on mulle võõras". Säärased mõtted toovad enesega kaasa teatud laadi uudsuse tunnetamise, otsekui oleks sul uus armsam. Võiks arvata, et riid stimulaatorina on täiesti positiivne. Kuid sagedamini - ja seda tõestab praktika - juhtub kõik vastupidi.

Kuri sünnitab kurja. Ning igasuguse agressiivsuse, sh ka seksuaalse agressiivsuse tulv mobiliseerib inimeses uinuvat hävitamise soovi. Kui seda "täitmatut" tunnet asuda äratama ja "positiivselt" kinnistama, võib see laviinina paisuda.

Mehe seksuaalsusel on üks nö tume külg. See ilmutab end juhul, kui naine vastu hakkab. Siis tunnetavad mõned mehed oma "jõudu" suuremal määral kui "rahulikus" olukorras. On täiesti loomulik, et kui mehed oma suguiha tõstmiseks otsivad midagi uut ja ebaharilikku ning kui eksisteerib üks, üpris ebaterve erutuse allikas, siis paljudel meestel pole midagi selle kasutamise vastu. See on ilmne või varjatud sisemine vaenulikkus suhtumises naisesse, ning reeglina järgneb sellele katse iga hinna eest see naine omada. Kui selline mees seksib vihahoos, sukeldub ta erilisse atmosfääri ning tunnetab rahuldust, mis on keskmisest tunduvalt suurem.

Sellele on olemas ka oma seletus. Teadlased on avastanud biokeemilisel tasandil positiivseid vastavusi meessuguhormoonide ja agressiivsuse vahel.

Mõningate teadlaste arvates sarnanevad hormoonid vahel mürgile, mis stimuleerib agressiivset käitumist, sealhulgas ka voodis. Suguakti motiiv pole selliste meeste jaoks mitte taltsutamatu seksuaalne iha, vaid omamoodi raevu valla laskmine. Kas sellel "õelusevool" on ka midagi ühist armastusega? Ilmselt on küsimus retooriline. Seetõttu naisel, kes ei soovi taolise "laviini" alla sattuda, oleks mõttekas asetada "tõke" sellise mehe teele, kes soovib konfliktist väljuda "voodi kaudu