Kord juhtusid hunt ja jänes jänese juures viina vötma. Jänesel oli juba mitu nädalat külas kena tibi. Hunt, jube kiimas, et tahaks tibi vötta, aga jänes vahib pealt. "Kuule jänes, mine too karu juurest veel üks kärakas, vötaks veel nagu," sõnas hunt ja viskas jänesele paar rutsi. Jänes lippas. Samal ajal kui jänes tagasi jöudis, oli hundil juba asjad aetud. Hunt istus tugitoolis nagu vana nirk, ohkis heaolust ja pahvis sigarit. Hunt sõnas: "Kuule jänes, päris hea naise said, ei ole pipar ega midagi." Jänes seepeale: "Oh hunt, ega see pole mu naine, see on täditütar, ta tuli linnast siia aidsi ravima."