Kaks noort inimest seisavad raudteejaama perroonil teineteise embuses ja ei suuda kirglikku suudlemist kuidagi lõpetada. Kaigub vedurivile, piiga rebib ennast noormehe embusest ning tormab nuuksudes vagunisse. Keegi vanamemm, kes seda liigutavad stseeni on läbi vaguniakna jälginud, püüab piigat lohutada:
“Ma saan teist väga hästi aru. Te nutate, sest nii raske on oma mehest lahkuda.”
“Ei teiesugune taipa mitte kassi asjagi!” lööb piiga nördinult käega.
“Ma nutan hoopis sellepärast, et mul tuleb tema juurde tagasi pöörduda!”